Minu õnn, et elan rahvuspargis muinasjutumatkaraja keskel. Kui oma teeotsa jalutan- saan valida, kas lähen teele paremalt või vasakult - vahet ei ole - muinasjuturada on ringikujuline:) Ükskõik kumma suuna võtan, jõuan ringiga koju tagasi.
Mida ma teen taastumiseks? Ma käin ka teisi radu - oma lemmikkohas mere ääres. Tee sinna on refleksioonide rikas. Metsatee on piisavalt pikk, et üks mõte hästi läbi mõelda. Seal ma siis juurdlen selle üle, mis meeli erutab, vaidlen endaga, kuna hindan erinevaid vaatenurki, pean plaani. Ma saan alati helge meele ja hea tunde. Tore on meeldiva ja targa inimesega nõu pidada.
Minu peamine lõõgastus on toidu valmistamine ja küpsetamine. Ma võiksin seda päeva läbi teha, kui keegi teine teised kodused tööd ära teeks, sh. toimetaks aias - seal ei lõppe tööd kunagi. Ja kuigi mulle meeldib kõik, mis aias kasvab, siis rohenäpp ma ei ole. Ma elan metsas ja aeda ümber ei ole. Ma tean, et minu isiklik maa on 2,83 hektarit, aga ma ei taju seda, sest piire pole. Mul on kolm kasvuhoonet. Lõõgastus missugune! Meeldib kasvatada erilist sorti tomateid. Meil on mesilased. Keskmiselt 10 peret. Mul on Lobi Muuseum , mis saab tänavu 40 aastaseks, mul on Magasimaa talu , mis kannab kahte kvaliteedimärgist- Põhja-Eesti kohalik toit ja Hiker Friendly. Kultuuris osalemine on oluline mulle ja naudin hetki selles. Mul on maailma parimad ja andekamad lapsed ja lapselapsed. Üksnes nende fotode vaatamine teeb mind õnnelikuks. Tasakaal tuleneb võimaluste paljususest.
.
Comentarios