Arendusprojekt

Digitaalse õppevara loomine

E-õppekeskkonna ja digiõppevara loomine

Arendusprojekti eesmärk on võimaldada töötajatel läbida vajalikke koolitusi õppijale sobival ajal, sobivas kohas ja sobivas tempos.

Vajaduste hindamine

Vajaduse põhjendus ja teoreetiline taust

Organisatsiooni vajadustest tulenev koolitusvajadus on seotud seadusest tulenevate nõuete täitmisega ja töötajate arengu ning kvalifikatsiooninõutele vastavate tingimustega.

COVID19. seotud piirangud inimeste kogunemistele ja muud piiravad tingimused vaid kiirendasid niigi vajalikku protsessi - luua kontaktivaba koolitusvõimalus.

Kaasaegses ettevõttes vajavad töötajad võimalusi õppida ja töötada erinevates keskkondades ja paindlikes õppija vajadustele vastavates tingimustes. Jeld-wen Eesti AS-il on terminal ja osakonnad Tallinnas ja tehas tootmis osakondade ja tugisüsteemidega, sh. kontoriga Rakveres. Töötajad töötab kodukontorites. Tootmistöötajad töötavad ka öösiti.

Vajadus on luua võimalus läbida koolitust ajast ja ruumist sõltumata vastavalt sellele, kuidas töötaja enda jaoks sobivad tingimused õppimiseks loob.

Vajaduste kirjeldus

Süsteemne ja järjepidev koolitus on määratud ettevõtte reeglitega, mis vastavad seadusandlusele.

Lisaks seadusandlusele koolitatakse töötajaid professionaalse arengu eesmärgil ja meeskonna koolituste eesmärgiks on areng, koostöö ja ühises kultuuriruumis õppimine ja töötamine.

E-koolituste võimalus muudab oluliselt paindlikumaks koolituste läbimise aja ja koha vastates seega ennastjuhtiva täiskasvanu vajadustele. (Märja, Lõhumus, Jõgi , 2003). Koolitusplatvorm on üles ehitatud selliselt, et etteantud perioodi põhiselt tuleb erinevaid koolitusi läbida teatud aja tagant. Samas on märgitud tähtaeg, milleks peab olema koolitus läbitud, et inimesel säiliks õigus töötada.

E-õppekeskkond võimaldab töötajal läbida koolitus oma üksuses.

E-õpe ei asenda kontaktõppe koolitusi täiel määral, vaid ainult nendes koolitusteemades ja olukordades, kus see on otstarbekas ja efektiivne.

Vahendite hindamine

Jeld-Wen Eesti AS on kaasaegne ettevõte, millel on tootmisüksustes igapäevases kasutuses üle 300 arvuti. Lisaks sellele on kontoris igal töötajal personaalne arvuti, olemas on videokonverentsiruum ja arvutitega varustatud õppeklass. Selline ressurss võimaldab koolitusi läbida individuaalselt ettevõtte e-koolitus platvormil kas ettevõtte ruumides või kodukontorites.

Projekti kavandamise etapis arutati meeskonnas läbi õppekeskkonna täpsustatud vajadus ja kaasati teenusepakkujana partner- Proekspert.

Koolituste läbimiseks helifaile kasutades hangitakse audio peakomplektid.

Vahendite vajadused on eelarvetega kaetud.

Meeskonna moodustamine

Koolituse e-õppekeskkonna meeskonna moodustavad Merit Vain – Jeld-wen Eesti AS töökeskkonna spetsialist, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi andragoogika III kursuse praktikant Katrin Freyberg ja partner -Proekspert projektijuht Mihkel Reimandi ja arendaja Jaan Reinoki isikus.

Tegevuskava.

Tegevuskava ülesehitus.

E-õppekeskkonna vajaduse ja ressursside väljaselgitamine
Meeskonna moodustamine
Partneri leidmine
Ajurünnakud, koosolekud
E-õppekeskkonna skeemi loomine
Prototüübi loomine
Tutvumine prototüübiga, küsimused, parendusettepanekud
Prototüübi test versioon
Digitaalse õppematerjali loomine
Digitaalse õppevara testimine, kohandamine, parendamine
Prototüübi täiendamine
Testperiood - e-koolituste loomine platvormile
E-digiõppevara testimine e-õppekeskkonnas
Digiõppevara töötajatele kättesaadavaks tegemine

E-õppekeskkonna ja digiõppevara loomise mudel (Freyberg, 2021)

Joonis 1 Täiskasvanud õppija e-õppeplatvormi ja digiõppevara loomise mudel (Katrin Freyberg)

Kasu

Tänu loodavale e-õppekeskkonnale muutub sujuvamaks tööaja planeerimine, õppija mugavus valida kohta ja aega koolituse läbimiseks, kuna töötajale kuvatakse sobivalt paindlik tähtaeg koolituse läbimiseks. Kohavalik on seotud otseselt õppija tähendusloomega. Õppimiseks vajab täiskasvanu võimalust keskenduda. Ettevõtte koolitusprogrammid võimaldavad seda.

Õppeprotsessi jälgimine – e-õppekeskkonnas kogutud statistilised andmed (õppijate poolt e-õppekeskkonnas viibimise aeg, testide lahendamise tulemused jms), õppijate käitumise jälgimine, tulemuste analüüs ja saadud infost järelduste tegemine aitavad õppeprotsessi parendada.

E-koolitus arendab töötajate digipädevust.

Digipädevus on vajalik osalemiseks tänapäeva üha digitaalsemas ühiskonnas.

1. Digitaalne sisuloome – digitaalse sisu loomine, olemasoleva digitaalse materjali muutmine ja lõimimine, loominguline eneseväljendus ja programmeerimine ning intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside järgimine.

2. Probleemilahendus – vajaduste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine sobivate digivahenditega, tehnoloogia loov kasutamine ning digipädevuste arendamine (Villems, A jt. , 2012)

Pakutud lahendus võimaldab arendada enesetõhusust, olla subjektne enese juhtija. Täiskasvanud õppija vajadused on kaetud.

Koolituse ja koolitusmaterjalide ettevalmistamine

Koolituste kavandamise aluseks on ADDIE õpidisaini mudel.

Digitaalne õppevara ehk digiõppevara (digital learning resources või digital educational resources) hõlmab õppeotstarbelist tarkvara (nt õpimängud, õpihaldussüsteemid, simulatsioonitarkvara jne) ja digitaalset õppematerjali (nt elektroonsed testid, juhendid jne). (Villems, A. jt., 2019)

Õppematerjali eesmärk on toetada õpitulemuse saavutamist, arvestades seejuures sihtrühma eelteadmiste, vajaduste ja võimalustega.

Kvaliteetne digiõppematerjal on:

Õppimist toetav

Sisult kvaliteetne

Motiveeriv

Kohandatav

Interaktiivne

Autoriõigusi järgiv

Kasutajasõbralik

Tehniliselt korrektne ja ühilduv (Villems, A. jt., 2015)

Eelnevat silmas pidades loodi õppematerjal praktikandi poolt kasutades Jeld-weni olemasolevaid materjale, mille sisu pärineb kas Jeld-weni USA või Euroopa peakontorist. Järgnevalt on need tõlgitud. Praktikant lisab koolitusele lisamaterjali loetu põhjal ning tehase vajadustest lähtuvalt. Õppematerjalid kohandatakse vastavaks Eesti seadusandlusele. Andragoogist praktikant peab silmas täiskasvanu õppimise eripära ja on loonud materjalid ja koolituse ülesehituse tuginedes andragoogilistele põhimõtetele. Koolitusmaterjalid on loodud täiskasvanud õppijale tähendust loovaks, videonkoolituste puhul on valitud sobiv maht ja tempo. Lugemismaterjali puhul on arvestatud vahelduslikkusega, loogilise narratiivse ülesehituse ja koolitaja isikupära, stiili ja loovusega. (Märja, Lõhmus, Jõgi, 2003).

Arendusprojekti käivitudes läbis praktikant professionaalse arengu eesmärgil 24 ak t mahus töökeskkonna spetsialisti koolituse (Juunika Koolitus OÜ), et sügavamalt mõista temaatikat ja mis on võimaldanud luua koolitusmaterjale kõrgemal tasemel.

Jeld-wen-i e-koolitustel kasutatakse automaatset hindamist. Automaatne hindamine (computer assessment) – tavaliselt test valikvastustega küsimustest, (Villems, A., 2015)

Rakendamise kohandamine

Koolitaja (praktikant) viis läbi koolituse ja salvestas selle. Seejärel laeti mp4 fail e-õppekeskkonda. Järgnevalt toimub koolituse eelhindamine Jeld-weni poolse projektijuhi Merit Vaini ja praktikajuhendaja Karin Rändla poolt.

Peale parendamist ja/või koheselt heakskiidu saanud koolitus tõstetakse Partneri poolt testkeskkonnast Jeld-weni e-õppekeskkonda ja tehakse seega kõikidele Jeld-weni töötajatele kättesaadavaks.

Info jagamine ja arendus

Info levitamine programmi kohta. Töö-ja tervishoiu osakond ja Merit Vain suunavad koolituse töötajatele läbimiseks, st. tema poolt aktsepteeritud ja temaatiliste vastavus koodidega varustatud koolitus on Jeld-weni e-õppekeskkonnas olemas.

Koolituse läbimiseks saadetakse töötajatele kutse. Elektroonsed e-koolituse kutsed on automaatsed, on seotud ajastuse ja töötaja profiiliga. See tähendab, et töötajatele kuvatakse kutse ja link koolitusele. Samas on märgitud tähtaeg, mis ajaks peab olema koolitus läbitud. Koolituse läbimisel ja testi eduka sooritamise järel kinnitab töötaja koolituse läbimist digiallkirjaga, milleks on tema töötajanumber süsteemis ja tema isiklik parool.

Tagasiside põhjal ja tuginedes sellele, et koolitusmaterjalid luuakse ettevõttes kohapeal, on pidev koolituste parendus- ja arendustegevus võimalik tagades koolituste asja- ja ajakohasuse ning vajaliku kvaliteedi.

Koolituste variatiivsus

E- koolituste test perioodi jooksul katsetati erinevaid koolitus lahendusi. E-õppekeskkond toetab hetkel mp4 ja pdf formaate. Ühel koolitusel saab kasutada nendest ühte. e- koolitusi on võimalik luua teenusepakkujast Partneri ja Jeld-weni seatud tingimustele vastavalt, mistõttu on koolituste esitluste formaadid esialgu piiratud. Temaatilise e-koolituse juures on lisana test, mis tuleb töötajal peale koolituse läbimist täita. Test võimaldab õppijal reflekteerida läbitud koolituse teemal ja hinnata Arendusprojekti edasi arenedes võimalused avarduvad jätkutegevustena.

E-õppekeskkond on suurepärane võimalus mitmetele koolitusteemadele, mida just e-koolituse raames on kõige optimaalsem ja efektiivsem läbida. Näiteks keskkonna teemaline koolitus, miniloengud jmt.

Õppetulemust hinnatakse automaatse hindamisega (elektrooniline test). Testi ebaõnnestumisel kuvatakse õppijale uus võimalus, kuid küsimuste valikvastused vahetavad asukohti. Nii ei ole võimalik vastuseid meelde jätta.

Arendusprojekti staatus

Esimene e-õppekeskkonda laetud e-koolitus on video koolitus mp4 formaadis, mille juurde on on loodud test.

Veebruari teine nädal. Teine e-koolitus valmistati ja laeti üles pdf. formaadis, mis on nooltega läbitav ja millele on lisatud põhjalikum kontrolltest. Testi saab lahendada 2 korda. Koolitus on eesti ja vene keelne.

Kolmas e-koolitus sisaldab loengut, esitlusmaterjali, videosid, õppijate kaasamist aktiivsele tegevusele ja kodutöö. Peamine väljakutse oli esitlus kõlbuliku video salvestamine. Koolitus on eesti ja vene keelne.

Koolitused on loodud ja teostatud praktikandi poolt. Koolituse salvestuseks kasutatakse sisse ostetud teenust.

Tagasiside koolitusele: Koolitused on ettevõttesisesed ja tagasisidet koolitustele antakse arenguvestluse käigus ja otseste kommentaaridena koolitajale ja/või koolituste korraldajale. Esimesed tagasisidet õppijatelt on tulnud ja koolitusmaterjale on selle põhjal parendatud.

E-õppekeskkonna hindamine:

E-õppekeskkonda hinnatakse tervikuna. Kasutajamugavust, koolituskeskkonna töökindlust saab hinnata e-koolituste läbimise käigus. Kuna e-õppekeskkond on kasutuses organisatsiooni sisesena, tagasisidestatakse keskkonda ja koolitusi vahetult tegijatele ja regulaarselt toimuval üld e-koosolekul. Jeld-wen on kaasaegne õppiv organisatsioon. Infovahetus, teavitamine, juhtumite analüüs ja tagasisidestamine on siin igapäeva praktika, millest kõik õpivad. Töö-ja õpikeskkond on avatud ja läbipaistev.

Arendusprojekti protsessi hindamine

Arendusprojektil ei ole ajalist kava ja kindlaid tähtaegu, kuid on eesmärgid, meeskonnad ja ülesanded. E-koolituskeskkond loodi ja arendati paralleelselt koolituste loomisega. Koostöö keskkonna arendaja ja koolituste looja vahel oli operatiivne ja sujuv. Arendusprojekt on toimunud tõrgeteta, kuid on olnud väiksemaid probleeme, millele on leitud kohe lahendused. Projekti tasemel oli protsess loov ja süsteemne. Regulaarsed koosolekud teemade arutamiseks ja protsessi edenemise teemadel olid sisukad ja edasiviivad. Tulemusena on loodud Jeld-Weni e-koolituskeskkond, millel on esmased koolitused töötajatele läbimiseks.

Arendusprojekti jätkuvus

E-õppekeskkond on loodud, käivitatud ja esmased koolitused on keskkonnas toimivad.

E-õppekeskkond arendusprojektina ei ole planeeritud lõplikuna valmima vaid see on jätkuv projekt, mille käigus hoidmine sõltub koolitusvajadusest ja keskkonna edasiarendustest. See on jätkuv arendustöö nii koolituste loomise kui e-koolituskeskkonna arenduse vaates, st. arendustegevus jätkub nii keskkonna kui koolituste osas. Vastavalt tehniliste võimaluste avardumisele muutuvad võimalikuks ka koolituste loomise avaramad võimalused.

Lõpparuanne

Arendusprojekti käigus käivitati Jeld-wen Eesti AS digiõppevarana e-koolituskeskkond töötajate koolitamiseks. III kursuse andragoogika välipraktika toimumise ajal teostatud etapid:

digiõppevara ideekavandi loomine (meeskonnatöö)

e-õppekeskkonna loomine ja piloteerimine (meeskonnatöö)

e-koolituste loomine ja laadimine platvormile (1 video koolitus, 1 pdf. Nooltega läbitav koolitus eesti ja vene keeles koos testiga ja koolitaja poolt loodud ja salvestatud kombineeritud video koolitus eesti ja vene keeles ning testid eesti ja vene keeles. (praktikandi teostus)

digiõppevara käivitamine ja töötajatele kättesaadavaks tegemine (meeskonnatöö)

Jeld-wen Eesti AS-is töötab 760 inimest. Digiõppevara on kasutamiseks kõikidele.

E-õppekeskkonnas asuvad koolitused:

Raskuste käsitsi teisaldamine (video koolitus)

LO-TO koolitus (nooltega läbitav pdf koolitus eesti ja vene keeles, lisad: testid)

Ergonoomika koolitus (formaat mp4 – video koolitus, mis sisaldab loengut paralleelselt kuvatavate slaidide ja videotega, aktiivset kaasatust pakkuv ja kodutöö) Eesti ja vene keelne. Lisaks testid mõlemas keeles.

Koolituste loomine ja laadimine e-õppekeskkonda on jätkuv tegevus.

Arendusprojekti analüüs

Loodud on õppijast lähtuv digiõppevara ja e-koolitusplatvorm. Ettevõtte vajadustest ja seadusandlusele tuginev arendusprojekt on täitnud oma eesmärgi ja jääb igapäevasesse kasutusse. Arendusprojekt jääb jätkuvalt arendatavaks nii tarkvaraliselt kui digiõppevara osas.

Kogu projekt oli äärmiselt huvitav minule. Mul oli palju loomingulist vabadust luua teaduspõhiseid ja andragoogilselt sobivaid koolitusi. Ma sain kasutada ülikoolis õpitut ja oma varasemast töökogemusest pärinevat oskusteavet. See oli hea tunne, andis mulle enesekindluse ja veendumuse, et ma suudan seda teha. Ülikoolis õpitud e-koolituste ja digiõppevahendite ning meetodite, aga kindlasti ka andragoogiliste põhimõtete tundmine oli kogu tegutsemise juures väärtuslik ja võimaldas luua teaduspõhiseid professionaalseid koolitusi. Minu töökogemused suurtes projektides aitasid mul projektipõhiselt planeerida, tegutseda ja sujuvalt koostöös osaleda. Suurepärane oli koostöö projekti teiste osapooltega. Töö sujus ja tundsin tuge ühisloome protsessis.

Arendusprojektil esineb tarkvaralisi häireid, mis on tingitud tehnilistest asjaoludest. Toimub parendamine ja uuendamine. Häireid ei ole tihti, kuid need pärsivad tööd. Partner ja ettevõtte tehniline personal tegeleb jätkuvalt olukorra parandamisega.

Mõningast segadust tekitas minule koolituste sisuline ja vormiline külg. Informatsioon ei olnud minu jaoks detailselt selge. Ma arvasin, et minule on rangemad nõuded ja detailsemad selgitused, millist tulemust täpselt oodatakse ja kuidas ma peaksin tegutsema. Selgub, et vabaduse määr projektis tegutseda oli ülikõrge. See oli mulle ootamatu ja selgis projekti käigus. See omakorda tähendas tohutut vastutust. Olen tänulik selle usalduse eest. See motiveeris mind.

Projekti käigus kogesin siiski ka tagasilööke. MP4 salvestus ilma professionaalse tehnikata ei vastanud kvaliteedilt sellele, mis ta võinuks olla. Samas selle MP4 tegemine nõudis minult palju ressurssi. Positiivne on see, et ettevõte siiski hindas minu koolitust sedavõrd väärtuslikuks, et otsustas leida eelarve ja tellida sisse video filmimise professionaalne teenus.

Tagasilöögiks oli seegi, et siis, kui esitlusmaterjal oli loodud nii ühes kui teises keeles, selgus, et see peab põhinema standardsel esitlus mudelil ja vormiliselt on mall ette antud. Tuli ümber teha. '

Mida õppisin? Õppisin teooria praktikas rakendamise väärtust tundma. Sain teada, et see nii motiveerib kui annab enesekindluse. Ma koguni üllatusin kui palju ma tegelikult tean ja kuidas ma saan seda seostada ja kasutada enda koolitaja praktikas.

Õppisin kõige rohkem iseenda kohta, et ma tõesti oskan, suudan ja saan. Tunnen tänutunnet, et mulle seda kõike võimaldati, et mind usaldati ja et ma seeläbi professionaliseerusin. See on hindamatu kogemus.

Kokkuvõttes osutus arendusprojekt mind ennast arendavaks:) Loomulikult on tänasel päeval hea tunnistada, et arendusprojekt sai alguse ja hoo sisse ning on uskumatult kiiresti kasutusse läinud. E-koolitusplatvormile digiõppevara loomine jätkub, samal ajal saavad töötajad juba koolitusi läbima hakata. Järk-järgult loon veel mina sinna koolitusi. Juba valminud koolitusi tuleb vajadusel muuta ja täiendada, see on loomulik jätkuv protsess. Jätkuv parendamise protsess on oluline tagades täiskasvanud õppija vajadustele sobiva ja kvaliteetse koolituse.

Digiõppevara loomisel kasutati järgmisi allikaid:

Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2003). Andragoogika: raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Ilo.

Pilt, L. jt. (2019) Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. (2019) Hariduse Infotehnoloogia SIhtasutus. https://oppevara.edu.ee/ekursus/?_ga=2.211037333.1801320020.1600935281-1057995151.1597318768#oppijate-ehk-sihtruhma-analuus

Riigi Teataja, 1999. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/926904

Tuul, V. (2020). Haridustehnoloogia õppeprotsessis. Loengumaterjalid, Tallinna Ülikool

Villems, A., Koitla, E., Kusnets, K., Pilt, L., Kusmin, M., Dremljuga-Telk, M., Plank, T. (2012). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Tallinn: e-Õppe Arenduskeskus. Loetud aadressil: https://media.voog.com/0000/0034/3577/files/juhend%20kvaliteetse%20e-kursuse%20loomiseks.pdf

Villems, A., Aluoja, L., Pilt, L., Naulainen, M.-M., Kusmin, M., Rogalevitš, V., Tokko, U. (2015) Digitaalse õppematerjali loomise soovitused.Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Loetud aadressil https://oppevara.edu.ee/kvaliteet/?_ga=2.27119485.1546652791.1618146027-941294497.1611517371