Meedias leviv väärinfo ja valeuudiste hulk on kiiresti kasvanud, mõjutab olulisel määral inimeste maailmapilti. Valeinformatsioonist, manipuleeritud uudistest, fotodest, videotest on saanud meie peavoolu informatsiooni allikas ja kui inimesed ei suuda vahet teha võltsil ja tõesel uudisel, võivad sellel olla rasked tagajärjed. Eriti haavatavad on noored ja vanemad inimesed.
Seetõttu on koolitajatel on suur väljakutse ja vastutus õppijate kriitilise mõtlemise arendamise toetamisel.
MediaWare projekti raames on väljatöötatud koolitusmoodulid koos õpiväljundite, sisu, näidete, tuvastuslinkide, põhjalike selgituste ja pedagoogiliste meetoditega täielik materjal toetamaks õpetajaid ja koolitajad oma õppijate kriitilise mõtlemise arendamiseks.
Koolituse läbinutel tekib arusaam, kuidas ja milliste võtetega luuakse valeuudiseid ja väärinformatsiooni. Samuti selgitatakse selle võimalikke eesmärke ja tagajärgi.
Allpool selgitan meediakirjaoskusega seotud mõningaid termineid.
MediaWare projekti käsiraamatu tõlkimisel sattusin olukorda, kus temaatiliselt puuduvad eesti keeles vastavad sõnad ja terminid.
Deepfake sõnal on eesti keeles käibel (mitte ka väga ammu) sõna süvavõltsing.
Kuid sõnale shallowfake ei leidunud sobivat terminit. Leidsin pakkumise - odavvõltsing, kuid minu tunnetuse järgi ei olnud see kuigi arusaadav ja tundus pigem eksitav. Pidasin nõu mitmete koolitajate- spetsialistidega, kuid keegi nendest ei olnud selle terminiga veel kokku puutunud. Abi sain Eesti Keele Instituudi terminoloogilt Eva Tammelt, kes pakkus SHALLOWFAKE sõna eesti keelseks vasteks LIHTVÕLTSING. Minu meelest on see konteksti paremini tabav ja ka suupärasem. Kasutame siis seda.
Väärinformatsioon: Vale teave, mida levitatakse olenemata kavatsusest eksitada.
Desinformatsioon: Valeväited ja -teave ning vandenõuteooriad, mida levitatakse eksitamise eesmärgil, mida nimetatakse ka propagandaks (Dictionary.com,2022).
Süvavõltsing (Deepfakes) on kõige silmapaistvam sünteetilise meedia vorm. Süvavõltsing-visuaalid on meediatüüp, kus inimese välimust muudetakse digitaalselt eesmärgiga levitada väärinfot. Nad kasutavad ära selliseid tehnikaid nagu masinõpe ja tehisintellekt, et manipuleerida üldist audiovisuaalset sisu inimeste petmiseks. Süvavõltsingud kombineerivad olemasolevat meediat ja asetavad seda allikmaterjalile, kasutades autokoodereid ja genereerivaid vastandvõrke (GAN).
Põhjus, miks süvavõltsingu-pildid ja -videod on oma publiku petmisel nii tõhusad, on see, et nad kasutavad semiootikat, et mängida kõigi meie meelte peal. Kasutades mitte ainult visuaalset osa publiku petmiseks, vaid paljud süvavõltsingud kasutavad ka heli, et panna publikut arvama, et keegi on öelnud või teinud midagi, mida ta ei ole öelnud või teinud. See on manipuleerimisel eriti tõhus, sest inimesed usaldavad loomupäraselt rohkem midagi, mida nad on näinud ja kuulnud.
Lihtvõltsing (Shallowfakes, tuntud ka kui cheapfakes) on videod, mis on esitatud kontekstist välja rebitud või kuidagi toimetatud. Erinevalt süvavõltsingutest, mis nõuavad keerukat tehisintellekti, helimanipulatsiooni ja näo kaardistamise tehnoloogiat, saab lihtvõltsinguid teha lihtsalt video kiirust muutes või valikuliselt toimetades. Lihtvõltsing on veel üks viis valeinformatsiooni levitamiseks.
Allikas: Mediaware käsiraamat IO1 (2023)
Comments