Mõtestamise teel arendamine

Kõnnin hommikuti neeme tippu ja tagasi. Talun kehvasti rutiini ja seetõttu laen endasse erinevaid teemasid, mille üle mõelda. Täna mõtestasin ja lõin arusaama, tulemuse. Viimasel nädalal hoiab mind positiivses pinges teadmine, et minu magistritöö "`Professionaalne heaolu täiskasvanukoolitajate arusaamades" võeti ESREA2025 konverentsi programmi vastu. See oli minu juhendaja Larissa Jõgi ettepanek, et konverentsile abstrakt saata ja pakkuda sel moel magistritöö programmi. Nüüd on vaja leida rahastus, et oleks võimalik ESREA2025 konverentsil osaleda. Pidasin nõu mõne tuttavaga ja soovitati pöörduda Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu poole VIROL. See on hea mõte ja valmistan ette taotlust, et see esmaspäeval ära saata. Eelnevalt koostasin sotsiaalmeediasse vastavasisulise postituse, et luua sobiv foon ja saada vaimset tuge sealsetelt pöidlahoidjatelt.

Konsulteerisin juhendaja Larissa Jõgiga ja tema läheb kolleegidega koos Prahasse ülikooli toetusega. Seega ma taotlusesse kirjutan ainult enda, töö autori.

Mõtlesin, kuidas esitleda uuringu tulemusi viisil, mis oleks huvitav ja põnev ja sisuline selliselt, et kolleege konverentsil kaasata ja pakkuda mängulist showd. Koju jõudes panin esmased ideed kirja. Andmekogumismeetodi üle mõeldes olen juba varasemalt mõtestanud, et võtsin küll kasutusele sensobiograafilise jalutuskäigu (Formenti, 2020), kuid arendasin seda edasi liites poolstruktureeritud intervjuu. Kogu aeg painas mind mõte, et sensobiograafiline ei ole ehk minu arendatud meetodi puhul enam asjakohane ja sisuliselt täpne nimetus. Nüüd, kui aina mõtestan oma töö erinevate tahkude üle ja seoses konverentsi temaatikaga-dialoog, jõudsin arusaamisele, et andmekogumis meetod, mille ma lõin, võiks kanda nimetust sensodialoogiline jalutuskäik. Sest seda see oli; jalutasin kolleegiga ja olime dialoogis ühiste teemadega, kandes ühist identiteeti. Eksperdid omavahel. Tõsi, mina olin tähelepaneliku kuulaja rollis, esitades küsimusi ja hoidudes oma arvamust avaldamast. Olin soodsa keskkonna ja usaldusliku õhkkonna looja. Sensodialoogiline jalutuskäik niisiis. Mõtestades ja arendades ideid edasi, on võimalik luua uut teadmist, pakkuda (iseendale) uusi suundi ja mõtestamise teemasid. Neemest koju tagasi jõudes olen innustunud ja tegus. Värske õhk, kaunis loodus, mõõdukas füüsiline pingutus - kõik see kokku aitab olulisel määral kaasa mõtestamisele ja uutele perspektiivdele aluse panemisele. Soovitan!